Surf

Mõne tunniga surffama, kordagi vette kukkumata !                   KOOLITUS: Algõpetuskursused: min. grupp 6 in., kaldakursus kestvusega 5 tundi, Surf Litsents Soodustused õpilasgruppidele Funboard koolitus maal ja vees (trimm, trapets, veestart, manöövrid jne.) Individuaalkoolitus vastavalt tasemele: algajad - kesktase - eksperdid SURFIVARUSTUSE LAENUTUS (laud, taglas, päästevest) Lastevarustus, Allround-, Funboard varustus, Lainelauad, Veespordiriietus (kalipsod), lisavarustus Surfilohed koos koolitusega - Kitesurfing Off-road buggy rannasõiduks surfilohe abil SURFIKURSUSED - see on kõige efektiivsem moodus purjelauaga sõitma õppida või seniseid oskusi täiendada. Kursus toimub spetsiaalse programmi järgi väikeses grupis rannaliival, näitlike õppevahendite ja simulaatorite abil, kogenud instruktorite juhendamisel. Kursuse läbinud saavad SURF LITSENTSI. Meie kursusel omandad teadmisi millele muidu kulutaksid asjatult aastaid.                   SURFI ALGÕPETUSKURSUS - A Programmi sisu: Kursuse eesmärk, vahendid, programm, metoodika, tulemus, korraldaja, edasiõppimise võimalused, harrastusvõimalused Purjetamise keel, terminoloogia Laua osad, nende funksioonid, varustus, päästevest Transportimine, taageldamine, trimm, päästmine Laua ja taglase kandmine Tuule suund ja tugevus, ilm, prognoos, kus sõita, lainetus, vee sügavus, sõidutingimused Tasakaalu harjutused taglasega: -Purje tõstmine -Lähteasend -Käte asend poomil, kaugus mastist, õlgade laius -Jalgade asend pikiteljel -Rippumine -Koormuse reguleerimine - pealetõmbamine, järeleandmine, pikitelje piir -Masti ja poomikäsi, halsi mõiste, tee andmine -Sõiduasend, 6 positsiooni -Ohutus, kuidas vältida kukkumist, kuidas kukkuda Purjetamisteooria, kursid, mõisted üles, alla, kõrgus Tuule järgi (suhtes) purjetamine                 Simulaatoriharjutused: -Lauale ronimine, purje tõstmine, lähteasend -Laua keeramine 360 kraadi -Sõiduasendi 6 positsiooni, tüüpvead -Juhtimine, kiirendamine, pidurdamine -Luhvamine, vallamine -Paut e. pööre vastutuult -Halss e. pööre allatuult  Harjutussõõr  Vabatreening  Surf Litsents  Joogid, saun  Merepraktika võimalused         FUNBOARD KURSUS - F1 Programmi sisu: Terminoloogia omapära, purjetamise keel Laua osad, nende funksioonid, taglas, varustuse valik Ohutus, päästevest, trapetsvest, riietus, päästmine Transportimine, taageldamine, trimm Laua ja taglase kandmine vette ja välja Tuule suund ja tugevus, lainetus, kus alustada Purjetamisteooria, kursid, mõisted Tasakaalu harjutused taglasega: Sõiduasend, trapets Ohutus, kuidas vältida kukkumist, kuidas kukkuda Rippumine, koormuse reguleerimine - pealetõmbamine, järgiandmine Masti ja poomikäsi, halsi mõiste, tee andmine Veestart  Simulaatoriharjutused:  -Lähteasendi saavutamine tuule suhtes  -Veestart, tüüpvead  -Trapetsis sõit                   Juhtimine:  -Kiirendamine  -Luhvamine, vallamine,  jalgadega juhtimine  -Jibe e. pööre allatuult  Harjutused vööni vees:  -Lähteasend  -Veestart  -Trapets  -Juhtimine   SURFARI KÜMME KÄSKU 1. Riietu vastavalt ilmale. Arvesta, et külm võib tappa. Kanna päästevesti. 2. Veendu, et varustus on sobiv ja töökorras. Kasuta julgestusühendust laua ja taglase vahel. 3. Ära ülehinda oma võimeid. Vali puri vastavalt tuule tugevusele. 4. Tutvu enne sõitu kohalike tingimustega - tuul, lainetus, hoovused, kivid, madalikud, mererohi, udu, äike, päikese loojumise aeg. 5. Ära sõida pimedas. 6. Tutvu meresõidu reeglitega. Anna teed paremalt tulijale, alltuule sõitjale ja mööda sõidul. 7. Hoidu tiheda liiklusega paikadest - laevateed, sadamad, jõed, kanalid.               8. Hoidu eemale ujumistsoonidest ja ujujatest, kalavõrkudest, sukeldujatest, veesuusatajatest. 9. Informeeri kedagi oma sõiduplaanidest. Hätta sattudes säilita rahu. Kui vajad abi, anna endast märku rahvusvahelise päästesignaali abil: üles - alla liigutused külgedele väljasirutatud kätega. Ära jäta hädas olles kunagi lauda, see võib olla Sinu ainuke päästevahend. Aita hädasolijat. 10. Arenda ja täienda oma oskusi pidevalt. Õppimine on auasi. Tule teiste sekka. Liitu kohaliku klubi ja Eesti Purjelaualiiduga (EPLL), nemad oskavad juhendada ja annavad nõu. Kui aga sobivat klubi ei leidu siis loo se ise.   VÄLJAVÕTTEID PRESSIST Eesti maismaapiiri pikkus on ainult 633 kilomeetrit. Seevastu rannajoont on koos saarte ja laidudega koguni 3794 kilomeetrit. Erinevalt naabruses asuvatest Soomest ja Rootsist, kus kallas koosneb kividest ja kaljudest, on Eestis palju liivaranda, mis on nagu loodud surfamiseks. Väga head tingimused on ka Leedus ja Lätis, aga Eesti rannikujoon on hulga huvitavam: meil on poolsaari ja igasugu lahesoppe (neemetippe ja nurgataguseid), kus laine ja tuul liiguvad eri suundadest, luues purjelauasõiduks suurepärased tingimused. Peaaegu terve Eesti rannik on merreminekuks kõlbulik. Kõrget kallast on vähe, mõnes kohas on takistuseks kivid. Aga paarikilomeetrises raadiuses on ikka koht, kust saab merele. Suvel võib isegi kõige üksikumast kohast leida mõne ootamatu purjelauduri. Hetkel on välja kujunenud siiski neli põhikohta, kus käib koos kõige enam rahvast. Populaarseim paik on Tallinnas asuv Pirita rand, koht, mis sai tuntuks1980. aasta olümpiaregati läbiviimisega ja kuhu Paap Kõlar rajas Surfikeskuse 1987 a., (otse range piirirezhiimiga supelranda). Lähima wave'i-paiga leiab Tallinna linna piirist vaid paarikümne kilomeetri kaugusel asuvast Väänast. Seal puudub küll klubihoone, riietutakse autodes, kuid lahe omapära kaalub üles kõik maapealsed mugavused. Kolmekordse Balti meistri Erno Kaasiku arvates on korraliku tuule korral Vääna puhul tegemist Euroopa ühe parema wave'i-kohaga. Kolmas tunnustatud paik on suvituslinn Pärnu Eesti läänerannikul. Võrreldes Tallinnaga on Pärnus soojem vesi. Neljas tuntud purjelauakoht asub Hiiumaal Ristnas, kus käib ka palju soomlasi.                 Nad kutsuvad seda paika Põhjamaade Havaiiks. Milleks minna kaugele lõunamaistele saartele raha raiskama, kui supertingimused võib leida ka siitsamast Läänemerest? "Ristna on selles suhtes eriline koht, et siin on võimalik surfata peaaegu iga ilmaga ja absoluutselt iga tuule suunaga," selgitab kohaliku Surfiparadiisi omanik Paap Kõlar. "Ristna asub poolsaare tipus keset Läänemerd, mistõttu tegemist on väga tuulise kohaga. Kui puhub tõeline tuul, on tingimused ekstreemsed ja vähe on neid mehi, kes suudavad seal kõva ilmaga sõita. See on muuseas põhiline magnet, mis paadunud fanaatikuid kokku tõmbab ja nende võimed proovile paneb. Samas on tormiga võimalik valida ka sõbralikumaid kohti. Võimaluste rohkus teeb asja eriti põnevaks." "Ma ei paku kindlasti üle, kui ütlen, et lained on seal olnud 8 meetri kõrgused," jätkab Paap Kõlar. "Vahel isegi kümnemeetrised. Avamerel võib siis kohata lausa ookeanilainet - suured mäed liiguvad 150 meetriste vahedega. See on tõesti eriline koht. Kusagil mujal Soome lahes ei saa midagi niisugust tekkida, aga avamerel, kus on suured sügavused ja saare juures läheb järsku madalaks, on see võimalik." Ristnas oli N. Liidu okupatsiooni ajal Vene sõjaväebaas. Sõjaväelasi oli seal suhteliselt vähe ja paik jäi reostamata. Lausa vastupidi: kuna terve poolsaar oli turistide jaoks suletud ja isegi kohalikke ei lastud randa, on sealne loodus puutumata. Puhas vesi loob head eeldused ka sukeldumiseks. Ohtlike tingimuste tõttu keset Balti merd on Ristnas tasemel päästeteenistus. Meretemperatuur püsib Ristnas kuni oktoobri alguseni 18 - 20 kraadi. Paap Kõlari sõnu kinnitab ka Erno Kaasik, kelle sõnul leiab Hiiumaal tingimata koha, kus puhub sobiv tuul. "Euroopa neis paigus, kus on hea tuul, pole paraku Ristna ja Pirita tasemel maapealset teenindust," räägib Erno Kaasik. "Neis kahes kohas vahetad riietusruumis riided, paned asjad murul üles. Pärast sõitu käid saunas, võtad õlle või kaks, sööd kõhu täis ja tunned elust rõõmu. Asju ei pea koju tassima, saad nad sinna jätta, sest homme tuled ju jälle tagasi."