Hooaegade vahel Costa Ricasse

Seiklusuudis adrenaliinisõltlastele!
 
Enamus meist teab, mis on sukeldumine või snorkeldamine, ratsamatk, kalapüük või ATV-safari. Siiski on raske ette kujutada, mismoodi need tegevused on korraldatud teises maailma otsas.
Mida aga tähendavad Zipline, Canopy Tour, Rapelling, Whitewater Rafting, Canyoning, Boogieboarding, Caving, Sky Walk, High Ropes, Bottom Fishing, Hotsprings, jne.?

Nüüd tekib valitutel võimalus seda kõike ise kogeda, tegelikult enamatki.
Et unelmate reis teoks saaks, tegime ära suure töö, uurisime ja puurisime, vaatasime maailmas ringi, käisime kohal, selekteerisime ja aretasime.
Tulemusena saime kokku eksootilise seikluste seeria, mille sarnast ei leidu kuskil maailmas.

Kui juba kuhugi reisida, siis Costa Ricasse.
 
Kui Costa Ricasse, siis juba nii, et seal veedetud nädalad oleksid väärt meenutamist - elu lõpuni!

Millal toimub? Mida seal tehakse? Kas kõigile jõukohane? Kuidas see võimalik on?  Kes osaleb? Mis tingimustel? Milleks?
 
Anna oma huvist kiirelt märku, et saaksime kõike täpsemalt selgitada, sest järgmine võimalus tuleb kehvade suusailmadega, s.t. varsti.

Lisatud lingilt leiad mõned killud sellest, mis seiklejaid ees ootab.

http://www.paap.ee/Costa_Rica_highlights_1.pps

Materjal tuleb alla laadida ja seda näeb Power Point-iga.

ATV Militaarsafarid Tallinna lähistel.

23.10.2000a.

Müstilisi leide esineb siinsamas linna piiril. Vähem ürgset loodust, rohkem karmi sovjeediaegset lähiminevikku.
Uus ja põnev marsruut, mis kulgeb kohati sadulani mudas, kohati hoopis maa all. Uskumatu, aga kõik laabub, vaatamata lausa hirmuäratavatele paikadele. Jäävad vaid unustamatud mälestused. Kus ja kuidas, oleks isegi mõttetu seletada - selleks on vaja ise sõita ja kogeda. Kestvus minimaalselt 2 tundi.

Kroonika jutt, mis õigustab veidi hullumeelsust.

20.11.2000a.

Harjumatus kuues (Aivar Kullamaa foto) Kui Paap tükk aega mõelnud on meenub talle ehk neli korda, mil ta on oma elus ülikonda kandnud. Nii et see siin pildil koos kahe porise ATV-ga on umbes viies...

Sügisene ja kevadine sukeldumine.

13.11.2000a.

Sukelduda saab suvel, siis on kõige parem. Saab ka talvel. Kui on koolitus ja sobiv varustus, näiteks Otepää järvedes jääaugus. Miinuskraadidega tekivad muidugi omad väikesed nüansid.

Tallinnas ja lähiümbruses on parim aeg sukeldumiseks sügis ja kevad. Miks? Muidugi sellepärast, et ma ise ei pääsegi muul ajal siia kanti sukelduma. Tegelikult on ka muid põhjuseid.

Meri ei õitse, laevad ei keeruta nii palju soga üles ja nähtavus on parim võimalik, igatahes oluliselt parem kui suvel. Kevadel on küll vesi külm aga see-eest veelgi selgem. Sügisel tundub ilm karm, eriti kui õhk on 0 lähedane ja taevast sajab mingit löga, samas võib detsembris vee temperatuur olla kuni +10 kraadi ja seda ka merepõhjas.
Suuremad jõugud käivad põhiliselt Lohusalus, kus on hea mahukas paat. Tallinna lahel on võimalused piiratud, aga siiski täiesti olemas, tänu aktivistile kes soovijaid on lahkelt oma väikesele kaatrile kaasa võtnud ja ise ka huviga sukeldub. Väärt suhtumine. Toimib pea kõigil nädalavahetustel kui piisavalt vaikne ilm on, seni kui külmaks läheb. Siis peab kõik paadid kuivale ajama. Kevadel jälle.

Barokambri lood, osa I

11.12.2000a.

Max. 50 meetrit porgand-inimestele ja lämmastikunarkaritele:

Kuidas tunned end 6 atm rõhu all?
Kas suudad rõhukambris vestlust arendada ja millise häälega?
Räägi, laula, karju ja naera?
Kuidas on lood koordinatsiooniga?
Joonistaks midagi?
Mis on lämmastikunarkoos ja kuidas see sulle mõjub?
Kas see kõik on ohutu?

Loe ja kui omad sukeldujalitsentsi siis ka osale:

Kuidas Peep ja Paap barokambris käisid?
Kuum kommentaar rõhupunkrist.

Lähem info on üleval kahes kohas:
Peebu lehel
Paabu lehel

Kui oled ära käinud, anna ka oma kommentaar.
Mull-mull

Mayday-Mayday

18.12.2000a.

Musta Notsu Safari

09.01.2001.

Avatud uus martsruut peredele ja lastele kellele meeldib sõita mootorkelgu haagisega. Musta Notsu Safaril näeb tõesti musta notsut ja veel muidki huvitavaid loomi.

WEBCAM puhkab kuni Mai lõpuni

06.04.2001
WEBCAM puhkab kuni Mai lõpuni. Siis käivitub jälle täiega Paradiisirannast. Jälgi mängu - läheb mölluks.
Seni aga on ATV huvilistel lootust pääseda Militaarsafarile Tallinna lähistel (vt. alla).

11.05.2001
ESA Pressiteade Nõukogude võimu taaskehtestamisest Ristnas
Siit saad aimu, mis meid kõiki ees ootab.

Eesti Seiklusturismi Assotsiatsioon(ESA) kavatseb taastada nõukogude piirirezhiimi Ristnas.

ESA spetsialistide kaasabil on valmimas militaarne seiklusturismi projekt, mis tugineb lähiajaloost pärinevale nõukogude aegsele piirirezhiimile originaalses keskkonnas, ühes Balti mere kaunimatest randadest, Ristna lõunaneemel Hiiumaal.
Kavandatava Rootsi-Eesti ühisprojekti esimeses etapis renoveeritakse hulk maa pealseid ja maa-aluseid muinsuskaitseobjekte, ning luuakse vältimatud infrastruktuurid.
Kliendi jaoks tähendab osalemine sellises atraktsioonis eelkõige sisenemist teise ajastusse, kus näiteks 48 tunnise programmi puhul võetakse ta kõigepealt reamehena nõukogude armeesse, pannakse mundrisse ja relvastatakse. Peale tutvumist armee keelepruugi ja zhargooniga tegeletakse rivi- ja relvaõppusega ning konvoi ja patrullteenistusega, lisanduvad harjutused gaasimaskidega suitsutõketes ja paraadharjutused kohustusliku "katjusha" laulu saatel. Öist unerahu rikub kindlasti häire, mille põhjustavad pahad lääne diversandid. Ette tuleb ülekuulamisi, vahistamisi, lõpetuseks tuleb leida spioon omade hulgast, mõnel istuda ka kartseris, kaevata kaevikuid jmt. Kindlasti kuuluvad asja juurde armeehierarhia ja sõdurivägivalla ("djedovshtshina") pehmemad vormid, ning kindel koht on patriootlikel poliitõppustel. Värvi lisab militaarmajutus välitelkides ja punkrites, armeeköök ning pisike sigala. See on vaid väike valik sellest, mis ekstreemturiste ees ootab.
Kui keskealisele eestlasele on selline keskkond veel kuidagi mõistetav, siis on raske ette kujutada, millise elamuse osaliseks saavad USA või saksa turistid.
Idee on sedavõrd julge, et teostumise korral võib anda silmad ette ka Disneylandile ja Hollywoodile, sest programmi külastajad ei ole lihtsalt pealtvaatajad või passiivsed teenuste tarbijad, vaid osalevad aktiivselt kogu seiklusstsenaariumi kujundamisel.
Kuna eksklusiivses põhiprogrammis saab korraga osaleda vaid väike seltskond (8 -10 inimest), kelle ümber kujuneb põnev ja kordumatu tegevustik, on ülejäänud militaarhuvilistele võimalik mõõduka tasu eest pakkuda mitmeid kõrvalrolle ja passiivsemat vaatlejastaatust.
Interaktiivse militaarprojekti idee autor ja ESA poolne esindaja, seiklusturismi ettevõtja Paap Kõlar ( www.paap.ee ) : "Põhiline, millega ESA projekti toetab, on peale idee väljatöötamise seotud know-how-ga atraktsiooni mänedzheerimisel, kus korraldav personal peab lisaks nõukogude armeetaustale omama täiesti erilist ettevalmistust psühholoogist kuni parameedikuni. Erinevates rollides esinevad instruktorid peavad olema samas head näitlejad, paindlikud fantaseerijad, valdama mitmeid keeli ja oskama käsitleda erinevaid riske. Kogu atraktsioonil saab olema veel rezhissöör ja lavastaja, keda abistavad ajalooeksperdid, stilistid ja erialakonsultandid. See kõik tundub esmapilgul ehk uskumatu ja keeruline, tegelikult aga on täiesti teostatav. Mingi paralleeli võib ehk tõmmata teatriga, kus peategelasteks on külastajad ise ja lõplik stsenaarium kujuneb alles tüki käigus"
Kaalumisel on veel, kas projekti kaasata tanke T-34 või BTR tüüpi soomustranportööre, mil määral võimaldada nendega maastikul liikumist, kuidas lahendada militaarseid helikopteriatraktsioone, ning kuidas korraldada välisturistide vastuvõttu, kes soovivad Ristnasse saabuda otse helikopteriga.
Kuigi ideed pole seni avalikult tutvustatud, on nii sise- kui välisturistide huvi juba enne käivitumist olnud sedavõrd suur, et tellimusi on tahetud vormistada lausa talveperioodiks. Turismiturgude kindlat trendi taoliste seikluslike rolliatraktsioonide suunas kinnitab kasvõi asjaolu, et näiteks Austraalias on pärismaalaste elukeskkonnas aastaringselt pakutavad ellujäämismatkad pidevalt 2,5 aastaks ette välja müüdud. Seiklusturismis võib pidada seda siiski täiesti normaalseks, kuna tegu on piiratud ressursiga.
Kogu militaarturismi projekti maksumuseks kujuneb alla 10 miljoni EEK, mis aga jaguneb pikemale perioodile, tänu mitme-etapilisele ülesehitusele. Samal põhjusel võib hakata projekt kasumit andma juba esimesel tegevusaastal.
Rootsi osapoolt esindab projektis Inter Continental Enterprises, kellel on Eestis teoksil veel teisigi turismiprojekte, tuntum neist seotud loodusturismiga Matsalus ja planeeritav Harilaiul. Eesti poolne lõplik osalus on veel selgitamisel sobivaima partneri leidmiseks, sest tegu on ebastandardse, kuid atraktiivse investeeringuga, kus määravaks ei saa olema mitte hind, vaid tulevase partneri suhtumine ja huvitatus.

Eesti Seiklusturismi Assotsiatsiooni Pressiteenistus, 050 51015

Veel seiklusturismist

Paradiisirannas hakkasid tööle WEBCAM'id.

09.08.2001
Paradiisirannas hakkasid tööle WEBCAM'id. Suured tänud Atlasele, kes vedas valguskaableid ja nägi ka muidu palju vaeva.
Esialgu peaks kaks kaamerat live pilti edastama, hiljem lisandub ehk veel üks. Paigutus on selline, et neid saab suunata sõltuvalt vajadusest. Põhirõhu püüame panna rannas toimuvale, kus kõik tegevused sõltuvad ilmast.

Avasime koos Atlasega ka Interneti Seikluspunkti ja püüame lahendada oma "online" ilmajaama küsimuse.
Vaata lähemalt Pressiteadet

Interneti Seikluspunkt käivitus Paradiisirannas 27. Juunil.

27.06.2002

Tänu Atlasele on nüüd võimalik avada taas ka internetionn ja tulemas on WLAN (wireless), e. traadita ühendus lähiraadiuses. Siis pääseb oma läpakaga netti kasvõi paadi alt (see on meie uus ja eksklusiivne majutusasutus). Online ilmajaamaga tuleb veel vaeva näha aga üritame.

Veebikaamerad.
Veebikaameraid on tegelikult neli kuid esialgu näeb korraga vaid ühte, põhjuseks kvaliteet. Nimelt on tegu Atlase RealTime tootega, mis võimaldab huvilistel näha kvaliteetset ja sujuvat pilti isegi keskpäraste ühendustega. Võimalik, et sel suvel rakendame kohati ka vana tehnoloogiat, siis näeb küll kõigi nelja kaamera pilte kasvõi samaaegselt kuid pilt on traditsiooniliselt "hüplev". Mingi piirangu paneb kogu ülekandele veel ühenduse kiirus.

Wireless Webcam.

Suurim uudis on meie veebitranslatsioonis wireless veebikaamera, mis kujutab endast vastavale pearaamile kinnitatud minikaamerat koos toiteplokkide ja saatjaga ning peaks võimaldama liikuva pildi traadita edastamise raadiuses kuni 500 meetrit. Muidugi ei saa me seda pilti näidata pidevalt, sest akud vajavad laadimist ja küberinimene vajab ka vahel puhkust. Esimesed katsetused tegime juba varakevadel Otepääl ja testid osutusid edukateks. Siin on antennide osas teeneid 3K Group'il. Kuna kaameral on audiovalmidus, katsetame peatselt lisaks pildile ka heli.

Igatahes püüame sisustada veebipildi parimaga, mida Paradiisirannas näha ja kuulda võib ning vahetada kaamerate vaateid sõltuvalt tegevuse iseloomust.

Vaata, mis toimub

Uus atraktsioon Surf Paradiisis

Suvi 2001

Meie ümber toimuvad kummalised asjad. Inimestega juhtub uskumatut, nad sattuvad erilistesse situatsioonidesse, saavad viga, isegi hukkuvad või jäävad kadunuks.
Põhjuseid on kõige erinevamaid, kuid nad jagunevad peamiselt kaheks - ühed, kus me ei saa asjade käiku mõjutada - teised, kus saame, kui tahame. Ja kummaline küll, aga kui seda tõesti tahame, saame tegelikult mõjutada sündmuste käiku ka siis, kui kõik tundub juba täiesti lootusetu.

Kahjuks kuuleme üha sagedamini kõikvõimalikest looduse kapriisidest ja katastroofidest, maavärinatest, laviinidest, tormituultest, orkaanidest, taifuunidest, hiidlainetest, üleujutustest vms.
Meie kliimas ei esine õnneks veel maavärinaid või vulkaanipurskeid, kuid piisavalt ebameeldivusi toovad ka ootamatud ja rajud ilmamuutused, tugevad tormituuled ja nendega kaasnevad tohutud lainerullid, mis põhjustavad oma hävitava jõuga mereõnnetusi ja katastroofe ning viivad armutult merepõhja isegi suuri, merekindlaid ja kaasaegseid laevu, kahjuks sageli koos reisijatega.

Inimese loomulik reaktsioon ebameeldivate teemade puhul on eitada, hoiduda ja sisendada endasse usku, et "minuga seda ei juhtu". Igati loogiline kaitserefleks, kuid kas selline suhtumine on piisav, et midagi ka tegelikult ennetada?

Miks peaksime olema nii kindlad, et meid ei taba kunagi ükski häda või õnnetus? Milleks siis paigaldame turvavöö, paneme pähe kiivri või selga päästevesti? Kas saaksime kuidagi ohte vältida ja oma saatust kergendada?

Oleme veespordikeskuses tegelenud mitmesuguse merepäästega pikka aega. Ehk saame oma kogemustega abiks olla ka teistele.

Kuidas ennetada mereõnnetusi?
Mis on merehaigus ja kuidas seda vältida?
Kuidas toimida kriisiolukorras ja mida tähendab S.T.O.P. ?
Mida kogevad laevahuku ohvrid ja millised läbielamised ootavad päästeparve-elanikke?
Millist mõju avadavad meile möllav meri, avamerelained ja tormituuled?
Kas oled valmis halvimaks?
Kuidas muutub inimeste käitumine reaalses kriisisituatsioonis?
Miks korraldavad laevafirmad merepäästeõppusi formaalselt, vaid vaikse ilmaga ja vaid oma personalile, mitte iialgi oma klientidele-reisijatele ja tõepärastes situatsioonides?
Kas eelistaksid olla pääsenute hulgas?
Kas "Estonialt" pääsenuid oleks võinud olla rohkem?

Me ei luba, et saad vastused kõigile sind vaevavatele küsimustele, kuid usume, et Surf Paradiisi uus ekstreemprogramm "Mayday-Mayday" annab osalejatele võimaluse kogeda laevahukule järgnevaid tegevusstsenaariume ja pääsemisvõimalusi tegelikes ja tõsistes oludes, ning seda kõike positiivsete resultaatidega ja turvaliselt.

Siin on meie eesmärk vaid üks - mereohutus, merereisijate turvalisus ja inimelude säästmine võimalikes katastroofisituatsioonides, mille on põhjustanud kas looduse kapriis või inimese eksitus.
Tagantjärele võib teha olulisi tähelepanekuid ja järeldusi.

Kuidas see kõik toimub, milliste ilmadega ja millistel tingimustel, selgub suvehooaja alguseks 2001.
Täpsem programm ilmub siia siiski varem. Jälgi mängu.
Eelregistreerimine on alanud.

Koostöö Elioniga on edukas

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Samuti on Paradiisirannas suveperioodil jätkuvalt avatud avalik tasuta internetipunkt, mis erineb tavapärastest oma asukoha ja eksootilise kujunduse poolest.