WebcamSurf Paradiis
Eesti keelesIn englishSuomeksiПо-русски
Search
07.11.2013 00:00:00
Talv tuleb Detsembris
05.11.2013 00:00:00
Lumeseiklused Otepääl
01.11.2013 00:00:00
Telli lumetakso Safarihotellist Murakas
01.11.2013 00:00:00
Trummijämm!

Maaleht

 1. Ütlete, et diskussioonide objektiks ei peaks olema tänapäeval ökosüsteemide (lihtsamalt öelduna looduse) kaitsmise vajadus, mis on ilmselge, vaid moodused, kuidas seda teha senisest efektiivsemalt. Kuidas kaitsta loodust Kõpus senisest efektiivsemalt?
 Loomulikult on see ilmselge, et loodust tuleb kaitsta ja muide mitte ainult Kõpus ja mitte ainul kaitsealadel, aga seni on efektiivsusest asi küll kaugel. Efektiivsus ei tähenda tingimata karmimaid rezhiime, suuremaid erirezhiimiga alasid, ega rohkemat võimu kaitsealade valitsejale. Kus, mida ja mille eest kaitsta, see on vaid asja üks pool - kuidas kaitsta nii, et see ei kitsendaks kohalikke eksistentsitingimusi vaid hoopis toetaks, on hoopis teine ja palju keerukam küsimus.
Tundubki väga sedamoodi, et igasugused uuendused on kellelegi niivõrd tülikad, et mugavam on lasta vanaviisi edasi kui ajaga kaasas käia. Ja kui selline mahajäämus hakkab äärealade niigi nigelaid tulevikuväljavaateid piirama, ei peaks sellega nõustuma.

Ökosüsteemne käsitlus.
Looduskaitse globaalsele ummikseisule otsitakse maailmas lahendust juba ligi 10 a., ja see protsess on jätkuv.
Ökosüsteemne käsitlus on maa, vee ja elusressursside korraldusstrateegia, mis edendab tasakaalustatult nii kaitset kui säästlikku kasutust.
Ökosüsteemne käsitlus pakub kõige teaduslikuma lahenduse inimese ja keskkonna omavahelistele suhetele ja tänaseks muutunud UNESCO ning IUCN (Rahvusvaheline Looduskaitseliit) nõudeks, kuid Eestis ei taheta millegipärast sellest kuuldagi, rääkimata seadustesse sisseviimisest. Ametnikud on sageli harjunud oma tegemisi või tegematajätmisi põhjendama EL ettekirjutustega, tegelikult on isegi EL komisjon näiteks maakasutuse planeerimises tõstnud päevakorda sellised meetmed nagu keskkonnapoliitika integreerimine, koostöö turuga ja kodanikualgatus.
Ökosüsteemse käsitluse aluseks looduskaitse teostamisel on sotsiaalsete ja majanduslike aspektide arvestamine võrdväärselt looduskaitselistega ning inimliku konteksti säilitamine.
Meie looduskaitse on väga ebasäästlik. Näiteks kui riik on valmis kulutama 10 -15 milj. aastas Kõpu konserveerimisele, võiks selle asemel panustada samaväärselt sellisesse regionaalsesse arendustegevusse, mis kohaliku elu jalule aitab ja lisaks ka looduskaitse ära majandab. Võidavad nii kaitse kui kasutus ja lõpptulemusena ka seesama riik ja selle eelarve. Kui see ministeeriumide tasandil kedagi ei huvita, on ilmselt midagi viltu.
Ökosüsteemne käsitlus rõhutab kaitse ja kasutuse tasakaalu, lähtumist maj kontekstist, ning kulude ja tulude õiglast jaotamist.
2. Kuidas kaitsta Kõpu loodust nii, et kohalike elanike eksistentsi ei kitsendataks?
Igasugused majanduspiirangud tuleb enne nende kehtestamist põhjalikult läbi kaaluda, mitte ainult looduskaitse seisukohast, vaid kindlasti ka sotsiaalseid ja majanduslikke tagajärgi arvesse võttes, seda kõigis arvestatavates sektorites. Väga tähtis on, et piirangud ei toimuks kellegi subjektiivse ja sageli väärastunud nägemuste alusel, nagu meil seda tihti esineb, vaid kõigepealt objektiivsete põhjenduste najal ning kokkuleppel kõigi asjalistega ja nende teadmiste kaasabil, soovitavalt isegi teadusliku toega. See on ülemaailmne kogemus, et koostöös teadusringkondadega lahenevad ka kõige keerukamad küsimused loogiliselt ja objektiivselt ning see säästab palju aega, energiat ja vahendeid.
Meie senises lk korralduses on eriseisuses olevad otsustajad sageli küll spetsialistid omal erialal, kuid mitte sotsiaal- ega majandusküsimustes, mis soodustab ebaõiglust. Selles mõttes on meie looduskaitse oma ebaökonoomsuses tõeliselt jätkusuutlik. Õnneks ei käi see kõigi kaitsealade ega ka kõigi valitsejate kohta.
Ökosüsteemse käsitluse kohaselt peaks otsustustasandi detsentraliseerima madalaimale võimalikule tasandile, kaasama kõik asjassepuutuvad ühiskonnagrupid, tuginema teaduslikele alustele ja arendama ristsektoriaalseid suhteid. 
3. Te ei ole rahul RPga klassikalisel kujul, sest see seab piiranguid majandustegevusele, sh turismile, mis on valla üldplaneeringus tunnistatud tulevikuprioriteediks.
Kuidas Teie arvates saab siduda majandustegevuse ja looduse kaitse?
Looduskaitse majandamine on ääretult keeruline kogu maailmas, seda ka ülimalt haruldaste loodusväärtustega piirkondades, millele meil ei ole iial midagi vastu panna. See ei tähenda, et me peaks pea liiva alla peitma, vaid otse vastupidi, tuleb veelgi rohkem vaeva näha sobiva arengumudeli leidmisel ja see tasub igal juhul vaeva, sest lõpptulemusena selgub ikka parim võimalik ja kõigile vastuvõetav tee. Iga kohalik elanik oleks sellest lõppresultaadist huvitatud.
Kuidas siduda Kõpus Teie nägemust mööda looduskaitse ja turism?
Turism on seepärast niivõrd oluline mitte ainult äärealade arengu, vaid ka looduskaitse seisukohast, et tegu on kõige loomulikuma ja reaalsema võimalusega lk toetamiseks ja majandamiseks ning seda mitte ainult Kõpus. Sellest tõdemusest üksi aga veel ei piisa. Vaja on selgitada täpsemalt kes, kuidas ja millistel eesmärkidel üldse looduskeskkonda võiksid kasutada, millised on soovid, võimalused, reaalsed piirid ja sellest tulenevad tingimused. Väidan isegi, et igasugune pinnapealsus kaitsealade planeerimisel, loomisel ja korraldamisel võib lõppkokkuvõttes hoopis kahjustada neidsamu loodusväärtusi, millede kaitseks nad on mõeldud. Kui leppida näiteks Kõpu puhul senise pealiskaudsusega, oleme sunnitud juba lähiajal tõdema, et kahjuks lubatud edu ei järgnenud ja sisuliselt oleme lõhkise küna ees, sest loodusressursid, millede kaitset oleks võinud turismi kaudu toetada, on kasutusest üldse väljas ja tagasikäiku anda pole võimalik. Kahju seisneb ühel juhul selles, et loodusressursse siis tavaliselt keegi ka ei hoolda, sageli on nad täiesti unustuses ja isegi ilma tähistusteta. Teisel juhul võib küll ressurss mingis kasutuses olla ja isegi tähistatud ja kuidagi hooldatud, aga ei too mingit tuntavat kasu, vaid neelab seevastu üha uusi vahendeid kõrvalistelt doonoritelt. Kuna puudub materjaalne huvitatus, puudub ka toimiv regulatsioon ja järelevalve, ning näiteks ainuüksi külastuskoormuse suurenemine (tallamine) võib juba tekitada olulist kahju (näiteks igaüheõiguse objektid). Tuleb õppida loodust vääriliselt eksponeerima, s.t. ka müüma ja selle kaudu kaitset toetama. Näiteks kõlbab kasvõi Safaripark Otepääl.
Kui ignoreerida valikute langetamisel turismimajanduslikke analüüse, võiks ju keegi väita näiteks, et Kõpu (miks mitte ka kogu Eesti) turismitulevik on seotud alkoholi, uimastite või lõbumajandusega – ja muide, seda ei keela ükski kaitse-eeskiri, pigem soodustab. Kui sellised stsenaariumid isegi keskkonnale kuidagi soodsalt võiksid mõjuda, milles sügavalt kahtlen, tekib küsimus, millise sotsiaalse hinnaga see saavutatakse ja kuhu me niimoodi välja jõuaksime?
Kas mingi turismialane tegevus võiks olla ka keelatud? Millist eriti soosida?
Millegi keelamise või soosimise üle saab otsustada ikka alles peale põhjendatud valikute tegemist. Efektiivne ja säästlik turismikorraldus on selline, kus turismitegevusi suunatakse, soodustatakse, stimuleeritakse ning vaid äärmistel juhtudel keelatakse. Sellega ennetatakse konfliktid juba eos ja toetamist vääriv pääseb esile. Okastraatidega ei õnnestu turismi edukalt korraldada, kuigi teame kõik, et mõnigi külastaja käitub vahetevahel hullemini kui kariloom.
Paaniline tendents reguleerida kõike seaduste ja määrustega on viinud selleni, et meie elu on juba praegu üle reguleeritud. Näiteks looduskaitse alased õigusaktid hakkavad juba looduskaitset ennast takistama, turismialased pidurdavad turismiarengut jne. Lisaks kubiseb Eesti õigussüsteem ebakompetentsusest ja sisemistest vastuoludest erinevate seaduste vahel. Turismis on tänu sellele jäänud Eestil juba palju saavutamata ja näiteks põhjamaad, kus on ammu  välisturgude võitmiseks ühtne ja toimiv strateegia kujundatud, ainult muigavad rahulolevalt, sest neile tuleb meie mahajäämus vaid kasuks.
Ei maksa unustada, et kõike pole iialgi võimalik seadustega reguleerida ja seadus on alati ajast maas, lisaks on inimesed palju leidlikumad kui me oskame arvata, seda me näeme enda ümber pidevalt. Turismis saavutatakse soovitud tulemus hoopis muude ja palju efektiivsemate vahenditega kui seadused, aga see on hoopis pikem jutt.
Ökosüsteemne käsitlus elementideks on ka ettenägelikkus, ettevaatus ja valmisolek muutusteks.
4. Ütlete, et turismitemaatikat ei ole siiani eriti analüüsitud RP materjalides. Soovitate Kõppu RP tegemise asemel kogu Hiiumaale bioregionaalset RPd. Mida see endast kujutab? Rahvakeeli selgitatuna. Kas saate tuua näiteid.
Millegipärast kaotati eestis ära BKA-d, mis olid seni ainsad ökosüsteemse käsitluse kandjad Eestis.
Jah tõesti, võimalusi on muidki, näit, bioregionaal park.
Millegi pärast pole kogu Kõpu 3,5 aastase pargi loomise protsessi jooksul turismi üldse analüüsitud. Tundub nagu keegi kardaks, et põhjalik sm analüüs võtab kogu pargilt majandusliku põhjenduse. Tegelikult tuleks just väga julgelt hakata analüüsima, prognoosima ja visioone kujundama. Sotsiaal-majandusliku põhjenduse leiab pargile kindlasti, iseküsimus millisele pargile ning seegi pole lihtne ja nõuab suurt pühendumist. Eelduseks peaks olema, et pargi mudel tuletatakse lähtuvalt sm analüüsi tulemustest, mitte vastupidi.
Kuna see töö on tegemata, saan tugineda vaid oma isiklikule nägemusele ja julgen kinnitada juba praegu, et lähenedes kogu probleemistikule õigest otsast, on võimalik kujundada Kõpus midagi täiesti erakordset, kus võidab kokkuvõttes nii keskkond, sotsiaalsfäär kui majandulik heaolu. Ja kuna ma muid reaalselt edukaid tulevikustsenaariume ei näegi, siis ei taha ma ka leppida praeguse pimesi tormamisega. Isegi kui keegi jääb minuga eriarvamusele, saab ka sellele kinnituse vaid sm analüüside abiga. üks võimalus tulevikunägemuse vormistamiseks ja elluviimiseks on Bioregionaalne Rahvuspark.
Bioregionaalne park.
Br parke leidub USA-s hulgaliselt, kuid nad on kõik niivõrd erinevad ja paikkonnakesksed, et paralleele ega koopiaid ei ole võimalik ega ei tohigi tõmmata. Bioregionaalne mõtlemine tulevikuplaneerimisel on eksisteerinud juba kaua ja on jätkuval arenguteel. Kaasaegne bioregionaalne park tagab oma ökosüsteemse käsitlusega tasakaalustatult nii kaitse kui kasutuse, stimuleerib igati kohalikku säästlikku arengut ning väärtustab looduskaitset uuel tasemel.
Bioregioon on territoriaalne planeerimis- ja korraldusüksus (maa- ja veeala), mille piirid määratakse mitte poliitiliste vaid geograafiliste näitajate järgi, arvestades ka kogukondlikke ja ökoloogilisi aspekte. Piisavalt suur ökosüsteemide eksistentsiks ja piisavalt väike, et säiliks kodutunne põliselanikele.
Bioregioon koosneb inimkogukondadest, elusloodusest, loomastikust ja ökosüsteemidest, kes jagavad omavahel ineraktiivselt ning dünaamiliselt nii maa kui veealade kasutust. Kesksel kohal on põliselanik oma kultuuripärandi ja identiteediga, kes omab eesõigust oma arenguprioriteetide määratlemisel ökosüsteemide toimivuspiirides. Tähtsal kohal on keele säilimine ja püüe vältida globaliseerumise negatiivseid mõjusid.
Bregionalism räägib korralduslikest aspektidest mis toetuvad peamiselt vastutuse jagamisele inimeste vajaduste säästlikul lahendamisel. Olulised on lihtsad ja inimlikud põhimõtted nagu avatus, läbipaistvus, paindlikkus, sotsiaalne koostöö, huvide dialoog ja osalusplaneerimine, stimuleerimine, aruandlus ja tagasiside, aga ka kogukondlik korraldus, teaduslik lähenemine, seire ja institutsionaalse integratsiooni innovaatilised vormid. Looduskaitses on kasutusel lai skaala meetmeid ja tehnoloogiaid – kaitsealade ökosüsteemne korraldus, ex-situ tehnoloogiad, maastike taastamine, säästlik ressursikorraldus jm.
Bioregioonis käib elu looduskaitse ja regionaalse arengu koostöös. Tegu on sisuliselt inimese ja looduse vahelise uudse suhtekorraldusega, mille tulemuseks on omapärane tasakaalumajandus, mis annab võimaluse realiseerida ös toimivust ilma neid kahjustamata.
Selline idee ja sobiv mudel sünnib enamasti kogukonnasiseselt ja areneb nn. “köögilaua koosolekutest” (jututubadest), kus kõik soovijad saavad kaasa mõelda ja rääkida, fantaseerida, tuletada, järeldada ja ka otsustada, ning edasi vastavalt valikutele tegutseda. Algatuse võib teha iga inimene, pere, talu ja küla, mõeldes lahti ja rääkides selgeks omad mured ja hädad ning püüdes neile ühiselt lahendusi leida. Kas pole loogiline?
See kõik võib tekkida, aga ei pea tekkima. Kõpu juhtum on Hiiumaal küll ainult kaasa aidanud, et tulevikunägmuse vajalikkust kohapeal teadvustada.
Poleks muidugi midagi imestada, kui taolisest tulevikumudelist haaravad aktiivsemalt kinni ka teised Eesti regioonid (näiteks Saaremaa) ja teostuses Hiiumaad isegi edestavad. Tegu on kõigile kasuliku lahendusega.
Peagi elab kogu maailm ökosüsteemse käsitluse kohaselt, aeg on ka meil pea liiva alt välja võtta.

Paap Kõlar
Eesti Seiklusturismi Assotsiatsioon

Talv tuleb Detsembris
[07.11.2013 00:00:00]
Lumeseiklused Otepääl
[05.11.2013 00:00:00]
Trummijämm!
[01.11.2013 00:00:00]
Powder Safari
[30.10.2013 00:00:00]
Videotreiler Paradiisirannast
[15.06.2013 00:00:00]
Päikesepiste Safarid Otepääl
[01.04.2013 00:00:00]
Maailmalõpu safarid Otepääl
[20.12.2012 00:00:00]
Paap Kõlari Trummiring!
[12.12.2012 00:00:00]
Jaanijämm 2012 Paradiisirannas
[31.05.2012 00:00:00]
Sääsevaba Paradiis
[30.05.2012 00:00:00]
Otepää Talvefestival 2010
[23.01.2010 00:00:00]
Surf ja Seiklus!
[14.10.2009 00:00:00]
Rekordiline Mõõkkala
[31.08.2009 00:00:00]
Lumi - lumi!
[07.12.2008 00:00:00]
Topless Veepark
[27.07.2008 00:00:00]
Paradiisi Villa avatud
[20.07.2008 00:00:00]
Uus tehnikaime SHO
[19.07.2008 00:00:00]
Eri - Suvitaja
[18.07.2008 00:00:00]
Ilmajaam
[27.06.2008 00:00:00]
Lumeüllatus!
[27.03.2008 00:00:00]
Lohetajate Avalik Pöördumine
[16.03.2008 00:00:00]
Surmamast Paradiisirannas!
[15.03.2008 00:00:00]
Tähelaev
[08.03.2008 00:00:00]
Lumi, lumi
[22.02.2008 00:00:00]
Vaata nüüd!
[20.02.2008 00:00:00]
Kummaline talv
[19.02.2008 00:00:00]
Veebikaamerad käivitusid!
[23.07.2007 00:00:00]
Suvi tuleb täiega!
[17.05.2007 00:00:00]
Eluseiklus koolilõpetajatele!
[17.05.2007 00:00:00]
Talv on alanud!
[23.01.2007 00:00:00]
Rajad paranevad
[12.01.2007 00:00:00]
Paraglider leitud!
[30.12.2006 00:00:00]
Ettevaatust - VARGAD!
[29.12.2006 00:00:00]
Webcam'id käivitusid
[30.06.2006 00:00:00]
VEEPARK UUENEB
[28.06.2006 00:00:00]
Tööotsijale!
[19.04.2006 00:00:00]
Seikleja stardipakett
[10.04.2006 00:00:00]
Webcamid käima!
[13.02.2006 00:00:00]
Lenda nagu lind
[05.10.2005 00:00:00]
Hakkame ehitama.
[26.09.2005 00:00:00]
Kummaline päästeoperatsioon.
[17.08.2005 00:00:00]
Ekstreemsed ilmad online
[08.08.2005 00:00:00]
Uued harrastused
[03.08.2005 00:00:00]
Elioni internetionn avatud.
[28.06.2005 00:00:00]
Kevadsafarid täies hoos!
[23.03.2005 00:00:00]
Notsusafari
[12.02.2005 00:00:00]
Talv on lõpuks alanud
[01.02.2005 00:00:00]
Karu Safaripargis!
[15.01.2005 00:00:00]
Yamaha üllatab positiivselt
[23.12.2004 00:00:00]
Vahepeatus Floridas
[15.12.2004 00:00:00]
Safaripark uuel tasemel
[02.12.2004 00:00:00]
Sünnipäev Pärnu Veekeskuses
[08.11.2004 00:00:00]
Mayday-Mayday tsenseeritud!
[25.09.2004 00:00:00]
Hooaegade vahel Costa Ricasse
[03.09.2004 00:00:00]
Koostöö Elioniga on edukas
[01.07.2004 00:00:00]
WEBCAM puhkab kuni Mai lõpuni
[06.04.2001 00:00:00]
Mayday-Mayday
[18.12.2000 00:00:00]
Barokambri lood, osa I
[11.12.2000 00:00:00]
Uus atraktsioon Surf Paradiisis
[08.11.2000 00:00:00]
Hiiu Leht 16.10.2009
[01.12.1999 00:00:00]
Kõpu turismitsoneeringud
[11.11.1999 00:00:00]
Seiklusturism Eestis
[11.11.1999 00:00:00]
Ökosüsteemne käsitlus
[11.11.1999 00:00:00]
Maaleht
[11.11.1999 00:00:00]
Ükskõiksusest veendumuseni.
[11.11.1999 00:00:00]
Kõrgessaare Valla Teataja
[11.11.1999 00:00:00]
Ekstreem-Uudised
[08.11.1998 00:00:00]
mikare.net